EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
13. november 2014(*)
Avalik teenistus – Reguleeriva ameti tegevdirektori ametisse nimetamiseks algatatud valiku- ja ametisse nimetamise menetlus – Euroopa Ravimiamet (EMA) – Kaheetapiline valikumenetlus – Eelvalik komisjonis – Ametisse nimetamine EMA haldusnõukogu poolt – EMA haldusnõukogu kohustus valida tegevdirektor komisjoni välja valitud kandidaatide hulgast – Tühistamishagi – Eelvalikukomisjoni koosseis − Eelvalikukomisjoni liikme ja EMA haldusnõukogu liikme ülesannete samaaegne täitmine − EMA haldusnõukogu liikmetest kandidaadid, kes on kantud komisjoni välja valitud kandidaatide nimekirja − EMA haldusnõukogu liikmest kandidaadi ametissenimetamine – Erapooletuse kohustus − Rikkumine − Tühistamine − Kahju hüvitamise nõue − Mittevaraline kahju, mis on tühistamise aluseks olnud õigusvastasusest eraldiseisev − Tõend − Puudumine
Kohtuasjas F‑2/12,
mille ese on ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, menetluses
Emil Hristov, elukoht Sofia (Bulgaaria), esindajad: advokaadid M. Ekimdjiev, K. Boncheva ja G. Chernicherska,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Currall ja D. Stefanov, hiljem J. Currall ja N. Nikolova,
ja
Euroopa Ravimiamet (EMA), esindajad: V. Salvatore ja T. Jablonski, hiljem J. Currall ja N. Nikolova,
kostjad,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president M. I. Rofes i Pujol (ettekandja), kohtunikud K. Bradley ja J. Svenningsen,
kohtusekretär: ametnik J. Tomac,
arvestades kirjalikus menetluses ja 17. oktoobri 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 E. Hristov palub Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 9. jaanuaril 2012 saabunud hagiavaldusega esiteks tühistada mitu otsust, mille Euroopa Komisjon tegi Euroopa Ravimiameti (edaspidi „EMA”) tegevdirektori ametisse nimetamiseks algatatud valikumenetluse raames, ja EMA haldusnõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsus, millega see tegevdirektor ametisse nimetati, ning teiseks hüvitada mittevaraline kahju, mida ta nende otsuste tegemise tõttu väidetavalt kandis.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229), artikli 64 lõikes 1 on ette nähtud:
„Tegevdirektori määrab ametisse haldusnõukogu vastavalt komisjoni ettepanekule viieks aastaks kandidaatide nimekirja järgi, mille esitab komisjon pärast huvi avaldamise kutse ilmumist Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu seatud kandidaat kohe esitama avaldust [p]arlamendile ja vastama selle liikmete mis tahes küsimustele. [...]”
3 Määruse nr 726/2004 artiklis 65 on sätestatud:
„1. Haldusnõukogu koosneb ühest iga liikmesriigi esindajast, kahest komisjoni esindajast ja kahest [p]arlamendi esindajast.
[...]
Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud spetsialistide pädevuse kõrgeim tase ning asjakohaste teadmiste ja kogemuste suur ulatus ning et liikmed pärineksid Euroopa Liidu võimalikult eri liikmesriikidest.
2. Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nende asjakohase juhtimiskogemuse põhjal ja, kui see on asjakohane, kogemuse põhjal inim- või veterinaarravimite valdkonnas.
3. Iga liikmesriik ja komisjon määravad ametisse oma haldusnõukogu liikmed, samuti asendusliikmed, kes asendavad liiget tema puudumisel ja hääletavad tema nimel.
[...]
7. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.
[...]”
4 Määruse nr 726/2004 artikkel 66 näeb ette, et haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori.
5 Määruse nr 726/2004 artiklis 75 on sätestatud:
„[EMA] töötajate kohta kehtivad reeglid ja normid, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes. Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.
Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.”
6 EMA haldusnõukogu võttis määruse nr 726/2004 artikli 65 lõike 7 alusel 13. detsembril 2007 vastu oma töökorra, mida on hiljem mitu korda muudetud. Selle töökorra 10. detsembri 2009. aasta redaktsioonis, mis on vaidluse suhtes kohaldatav, on artikli 11 lõikes 3 ette nähtud:
„[Haldusnõukogu] liikmed deklareerivad igal koosolekul oma konkreetsed huvid, mis võivad mõjutada nende sõltumatust seoses päevakorrapunktidega. Need deklaratsioonid tehakse avalikkusele kättesaadavateks.”
7 Komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta suunistes SEC(2009) 27/2 reguleerivate ametite, täitevametite ja ühisettevõtjate direktorite valimiseks ja ametisse nimetamiseks (edaspidi „suunised”) on kehtestatud enamiku Euroopa Liidu ametite direktorite valimiseks algatatavate valikumenetluste erinevad etapid. Reguleerivate ametite osas – mille hulka kuulub ka EMA – on nendes suunistes sätestatud, et tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni välja pakutud kandidaatide nimekirjast.
8 Suuniste punktis 7 „Eelvalik” on ette nähtud:
„Tavapärasel juhul, mil komisjoni ülesanne on koostada kandidaatide lühinimekiri, viib eelvalikumenetluse läbi eelvalikukomisjon, kes peab selgitama välja kõrgeima kvalifikatsiooniga kandidaadid ja esitama ametisse nimetamise küsimustega tegelevale nõuandekomiteele [(edaspidi „nõuandekomitee”)] nimekirja projekti [...].
Vastutav peadirektoraat moodustab vastutava peadirektoraadi inimressursside üksuse ettepanekul eelvalikukomisjoni. Komisjonist pärit liikmed nimetab sellesse peadirektor.
7.1. Eelvalikukomisjon
– Liikmed
Eelvalikukomisjon koosneb kolmest ametnikust, kes on komisjoni tippjuhid ning kellel peab olema vähemalt sama palgaaste ja tegevusüksuse tase nagu ameti direktoril.
Reeglina koosneb eelvalikukomisjon järgmistest isikutest:
– vastutava peadirektoraadi peadirektor või selle peadirektoraadi peadirektori asetäitja, kes on eelvalikukomisjoni esimees;
– üks direktor vastutavast peadirektoraadist;
– üks direktor mõnest teisest, soovitavalt vastutava peadirektoraadiga samasse harusse kuuluvast peadirektoraadist, kellel võimaluse korral on eripädevus ameti tegevussektoris;
[...]
– Vaatleja
Kui direktori nimetab ametisse haldusnõukogu või [Euroopa Liidu N]õukogu, võivad nad nimetada vaatleja ennast eelvalikukomisjonis esindama.
[...]
7.2. Kandidaatide analüüsimine
[...]
7.2.1. Kvalifitseerumiskriteeriumide analüüsimine ja hindamistabeli koostamine [eel]valikukomisjoni poolt
Eelvalikukomisjon koostab lühinimekirja ja analüüsib kvalifitseerumiskriteeriume.
Eelvalikukomisjon koostab ka hindamistabeli teates vaba ametikoha kohta kindlaks määratud valikukriteeriumide põhjal. See tabel võimaldab võrrelda kandidaadi profiili ametikohal nõutava eripädevusega niisugusena, nagu seda on kirjeldatud teates vaba ametikoha kohta.
[...]
Selle hindamise tulemusena koostab eelvalikukomisjon nimekirja eelvaliku etapis välja valitud kandidaatidest, kellest leitakse, et nad vastavad otsitavale profiilile kõige paremini ja neil on teates vaba ametikoha kohta kindlaks määratud kvalifikatsioon.
[...]
7.2.4. Eelvalikukomisjoni aruanne
Eelvalikukomisjon koostab täieliku aruande, milles ta annab üksikasjalikku teavet iga vestluse kohta, kvalitatiivse hinnangu kõikidele kandidaatidele ja nende kandidaatide nimekirja ettepaneku, keda ta peab kõige kvalifitseeritumaks.
Aruande koostab eelvalikukomisjoni esimees. [...]
Eelvalikukomisjoni sekretariaat edastab aruande peasekretärile kui nõuandekomitee esimehele, nõuandekomitee sekretariaadile, personali ja halduse peadirektoraadile ja vastutava peadirektoraadi volinikule.
[...]” [Siin ja edaspidi on osundatud suuniseid tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
9 Suuniste punkt 8 „Nõuandekomitee ette ilmumine ja vestlus voliniku/volinikega” on sõnastatud järgmiselt:
„Komisjoni rolli tõttu direktorite ametisse nimetamise menetlustes on nõuandekomiteel, mis peab tagama tippjuhi nõuetekohase töölevõtmise, ülesanne esitada komisjonile nimekiri kandidaatidest, keda peetakse ameti direktori ametikohta arvestades kõige kvalifitseeritumaks.
[...]
8.1. Nõuandekomitee koosseis
Ameti direktorite valimisel koosneb nõuandekomitee [...] järgmistest liikmetest:
– personali ja halduse peadirektoraadi peadirektor, kes on komisjoni esimees;
– personali ja halduse eest vastutava voliniku kabinetiülem;
– nõuandekomitee alaline raportöör;
– valikumenetluseks nimetatud raportöör;
– peasekretäri asetäitja;
– vastutava peadirektoraadi peadirektor [...];
[...]
8.2. Nõuandekomitee arvamus ja hindamiskeskus [...]
8.2.1. Nõuandekomitee menetluse [esimene] etapp: eelnev arvamus
a. Menetlus
Nõuandekomitee sekretariaat edastab aruande ja eelvalikukomisjoni koostatud kandidaatide nimekirja nõuandekomitee asjaomastele liikmetele, et viimased teeksid otsuse kirjalikus menetluses.
On kolm võimalust:
– nõuandekomitee kiidab aruande järeldused, sh eelvalikukomisjoni välja pakutud kandidaatide nimekirja heaks;
– nõuandekomitee kiidab aruande järeldused heaks, muutes eelvalikukomisjoni välja pakutud kandidaatide nimekirja. Nõuandekomitee võib jätta endale õiguse kas lisada eelvalikukomisjoni nimekirja kandidaate, kes on läbinud vestluse selle komisjoniga, kuid keda see komisjon ei valinud välja, või kandidaate nimekirjast eemaldada;
– nõuandekomitee või mõni selle liige esitab vastuväite eelvalikuaruande järeldustele. Viimasel juhul võib nõuandekomitee sekretariaat küsida eelvalikukomisjoni esimehelt kirjalikke selgitusi ja/või täiendavat teavet. Kui vastuväide säilitatakse, võib nõuandekomitee lisada ühe punkti mõne oma iganädalase eelvaliku etapis välja valitud kandidaatide nimekirja käsitleva koosoleku päevakorda. Sinna kutsutakse vastutava peadirektoraadi peadirektor ja raportöör, et arutada eelvalikukomisjoni aruannet.
Kui nõuandekomitee on aruande ja eelvalikukomisjoni välja valitud kandidaatide nimekirja projekti heaks kiitnud, esitab ta eelneva arvamuse.
b. Kandidaatide teavitamine
Nõuandekomitee sekretariaat kutsub väljavalitud kandidaadid vestlusele nõuandekomiteega ja hindamiskeskusesse testidele. [...]
Samal ajal teatab nõuandekomitee sekretariaat nõuandekomitee arvamusest kandidaadile/kandidaatidele, kes kutsuti vestlusele eelvalikukomisjoniga, kuid keda nõuandekomitee ei valinud välja kui kandidaati/kandidaate, kes kutsutakse vestlusele.
8.2.2. Hindamiskeskus
Kandidaadid, kes valiti välja ja kutsuti vestlusele nõuandekomiteega, kutsutakse testidele väljastpoolt institutsiooni valitud värbamiskonsultandi juurde [...].
8.2.3. Nõuandekomitee menetluse [teine] etapp: lõplik arvamus
Nõuandekomitee kuulab ära kandidaadid, kes on nimekirjas, mille ta koostas oma eelneva arvamuse esitamisel.
Nende vestluste tulemusena esitab nõuandekomitee oma lõpliku arvamuse nende kandidaatide nimekirja projektina, kelle profiil näib talle ameti direktori ametikohale sobivaim, kusjuures see nimekiri sisaldab võimaluse korral mitme kandidaadi nime. Nõuandekomitee arvamus, mille allkirjastab selle komisjoni esimees, edastatakse personali ja halduse eest vastutava voliniku kabinetile ja vastutava peadirektoraadi voliniku kabinetile vestluste läbiviimise alusdokumendiks.
[...]
8.3. Ärakuulamine voliniku/volinike poolt
Vastutava peadirektoraadi volinik/volinikud kuulab/kuulavad ära kandidaadid, kelle nõuandekomitee on oma lõpparvamuses välja valinud.
Ka personali ja halduse eest vastutav volinik võib soovi korral väljavalitud kandidaadid või ükskõik missuguse kandidaadi, kelle tema arvates võib välja valida, ära kuulata. Seda tehes tugineb ta avaldatud valikukriteeriumidele ja üldtunnustatud põhimõtetele, millest komisjoni tippjuhtide töölevõtmisel juhindutakse.
[...]”
10 Suuniste punkt 10 „Kandidaatide lühinimekirja vastuvõtmine ja direktori ametisse nimetamine ametisse nimetava asutuse poolt” on sõnastatud järgmiselt:
„10.1. Ettepaneku vastuvõtmine
Kui kandidaadid kuulatakse ära vastutava peadirektoraadi voliniku/volinike poolt, palub ta/paluvad nad personali ja halduse eest vastutava voliniku kabinetil esitada komisjonile väljavalitud kandidaatide nimekiri.
Komisjon võtab mitmesuguste haldus‑ ja eelarveküsimuste raames vastu kandidaatide nimekirja, mille vastutava peadirektoraadi volinik edastab ametisse nimetavale asutusele [...].
[...]
10.3. Kandidaatide vestlus ametisse nimetava asutusega
Ametisse nimetav asutus – kelleks enamiku ametite puhul on haldusnõukogu [...] – kuulab väljavalitud kandidaatide nimekirjas olevad kandidaadid ära. [...]
10.4. Ärakuulamine parlamendis
Kui algmäärus näeb ette, võidakse haldusnõukogu välja valitud kandidaadil paluda enne ametisse nimetamist esineda [p]arlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle komisjoni/nende komisjonide liikmete esitatud küsimustele.
Praegu peab parlament enne ametissenimetamist ära kuulama seitsme ameti direktorid: [...] [EMA] [...].
10.5. Kandidaatide ametisse nimetamine ametisse nimetava asutuse poolt
Nende vestluste ja [p]arlamendi pädeva(te)s komisjoni(de)s ärakuulamise tulemusena nimetab ametisse nimetav asutus ametisse kandidaadi, kelle ta on ameti direktori ametikohale välja valinud.
[...]”
11 Konkursikutses COM/2010/10286 Euroopa Ravimiameti tegevdirektori ametikoha (palgaaste AD 15) täitmiseks (ELT C 296 A, lk 1; edaspidi „teade vaba ametikoha kohta”) on ette nähtud:
„[...]
Pakutav ametikoht
Tegevdirektor on [EMA] seaduslik esindaja ning esindab seda avalikkuse ees. Ta annab aru ameti juhatusele.
[...]
Valikumenetlus ja ametisse nimetamine
Valikumenetluse jaoks luuakse eelvalikukomisjon. Eelvalikukomisjon kutsub vestlusele ametikoha konkreetsetele vajadustele kõige paremini vastavad kandidaadid, kes on valitud välja nende kutseoskuste ja eespool esitatud tingimuste põhjal. Eelvalikukomisjonis välja valitud kandidaadid kutsutakse seejärel vestlusele [...] nõuandekomiteesse ja nad peavad osalema hindamisel väliskonsultantide hallatavas [hindamis]keskuses. [Nõuandekomitees] välja valitud kandidaatidega vestlevad asjaomase valdkonna eest vastutavad Euroopa Komisjoni volinikud.
Pärast nimetatud vestlusi kiidab Euroopa Komisjon heaks edukate kandidaatide nimekirja, mis esitatakse ameti juhatusele. Juhatus kutsub nimekirja kantud kandidaadid vestlusele ja nimetab nende hulgast tegevdirektori. Nimekirja kandmine ei taga kandidaadi ametisse nimetamist.
Kandidaatidelt võib nõuda lisaks eespool nimetatutele täiendavate vestluste ja/või testide läbimist.
Enne ametisse nimetamist kutsutakse väljavalitud kandidaat [p]arlamendi ette esinema ning nimetatud institutsiooni liikmete küsimustele vastama.
[...]
Oluline teave kandidaatidele
Kandidaatidele tuletatakse meelde, et valimiskomiteede töö on konfidentsiaalne. Kandidaatidel on keelatud valimiskomiteede liikmetega ühendust võtta või paluda kellelgi teisel seda enda nimel teha.
[...]”.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
12 Hageja oli EMA haldusnõukogu liige 2007. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta aprillini, esindades selles liikmesriiki, mille kodanik ta on.
13 EMA haldusnõukogu nimetas 10. detsembril 2009 oma liikme A vastavalt suuniste punktile 7.1 ennast vaatlejana eelvalikukomisjonis esindama. Sama punkti kohaselt koosneb eelvalikukomisjon kolmest komisjoni tippjuhist, kellel peab olema vähemalt sama palgaaste ja tegevusüksuse tase nagu EMA direktoril.
14 Komisjon avaldas 15. jaanuaril 2010 Euroopa Liidu Teatajas konkursikutse Euroopa Ravimiameti tegevdirektori ametikoha (palgaaste AD 14) täitmiseks (ELT C 9 A, lk 1). Pakutav ametikoht oli ajutise teenistuja ametikoht palgaastmega AD 14 ja kandideerimistähtaeg lõppes 17. veebruaril 2010. Hageja esitas oma kandidatuuri 16. veebruaril 2010.
15 Eelvalikukomisjon analüüsis 31. märtsil 2010 vastavalt suuniste punktile 7.2.1 esitatud kandidatuure. Seda tehes leidis ta, et teadet vaba ametikoha kohta oli levitatud ebapiisavalt. Seetõttu otsustas komisjon teate vaba ametikoha kohta uuesti avaldada.
16 Komisjoni tervise ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (edaspidi „tervise peadirektoraat”) inimressursside üksuse asejuhataja teatas 14. juuni 2010. aasta e‑kirjaga hagejale, et valikumenetlus algatatakse uuesti, et seda rohkem levitada, ja et 2010. aasta 25. juuni paiku avaldatakse uus teade vaba ametikoha kohta, milles on määratud kindlaks uus neljanädalane kandideerimistähtaeg. Samas e‑kirjas oli täpsustatud, et hageja ei pea oma kandidatuuri uuesti esitama, sest see jääb jõusse.
17 Hageja saatis tervise peadirektoraadi inimressursside üksuse asejuhatajale 12. septembril 2010 e‑kirja, et küsida, milline otsus on tema kandidatuuri suhtes tehtud. Viimane teatas talle järgmisel päeval, et teda hoitakse menetluse käiguga kursis.
18 EMA haldusnõukogu tuli kokku 7. oktoobril 2010. Sellel koosolekul, millel osalesid eelkõige B haldusnõukogu esimehe ja liikme ning C haldusnõukogu liikmena, tehti otsus algatada EMA tegevdirektori valimiseks valikumenetlus – otsus, milles oli üksikasjalikult käsitletud selle menetluse erinevaid etappe ja märgitud, et see avaldatakse EMA veebisaidil.
19 Komisjon avaldas 30. oktoobril 2010 vaidlusaluse teate vaba ametikoha kohta. Kandidaadid pidid vastama samadele valiku‑ ja kvalifitseerumiskriteeriumidele, nagu oli nähtud ette eelmises teates vaba ametikoha kohta, v.a üks valikukriteerium. Nimelt kui esimeses teates vaba ametikoha kohta oli sätestatud, et kandidaatidel peab olema „mitmekultuurilises asutuses personali juhtimise tõendatud kogemus kõrgemal tasemel”, siis vaidlusaluses teates vaba ametikoha kohta oli nõutud „suurearvulise meeskonna juhtimise tõendatud kogemus[t] kõrgemal tasemel; eeliseks on mitmekultuurilises asutuses omandatud kogemus”.
20 Hagejat informeeriti vaidlusaluse teate vaba ametikoha kohta avaldamisest tervise peadirektoraadi inimressursside üksuse asejuhataja 3. novembri 2010. aasta e‑kirjaga. Selles e‑kirjas tegi viimane hagejale ettepaneku saata uuesti tema töökogemust käsitlevate andmete ajakohastamiseks tõendavad dokumendid, mille ta oli lisanud oma esimese teate vaba ametikoha kohta avaldamise järel esitatud kandideerimistaotlusele, mida hageja tegi 23. novembri 2010. aasta kirjaga, mis saabus komisjoni järgmisel päeval.
21 B esitas oma kandidatuuri tegevdirektori ametikohale 1. novembril 2010. C tegi seda sama aasta 23. novembril.
22 Käesoleval juhul koosnes eelvalikukomisjon esimehest ja kolmest liikmest. Eelvalikukomisjoni esimehe ülesanded olid usaldatud tervise peadirektoraadi peadirektorile, kusjuures see peadirektoraat pidi EMA eest vastutava peadirektoraadina tegevust jälgima. Kolmest ülejäänud liikmest kaks olid tervise peadirektoraadi ametnikud ja kolmas teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi ametnik. Eelvalikukomisjoni esimees, kelleks käesoleval juhul oli D, ja üks kahest tervise peadirektoraadi ametnikust olid komisjoni esindajatena ka EMA haldusnõukogu liikmed, nagu määruse nr 726/2004 artikli 65 lõige 3 ette näeb.
23 Eelvalikukomisjon analüüsis 12. jaanuaril 2011 EMA tegevdirektori ametikohale esitatud 62 kandidatuuri. Analüüsi tulemusena otsustas eelvalikukomisjon kutsuda vestlusele üheksa kandidaati, nende hulgas hageja. Ühe nendest üheksast kandidaadist jättis eelvalikukomisjon siiski enne vestlust kõrvale.
24 Hagejal ja seitsmel ülejäänud väljavalitud kandidaadil oli 8. veebruaril 2011 vestlus eelvalikukomisjoniga. Vestlusel kasutas eelvalikukomisjon hindamistabelit, mille ta oli ette valmistanud.
25 Vestluste raames hinnati neid kaheksat kandidaati 100 palli süsteemis ja nad reastati saadud punktiarvu järgi kasvavas järjekorras. Hageja sai kõige madalama punktiarvu, s.o 61 punkti 100‑st. Seitse ülejäänud kandidaati said 69−85 punkti 100‑st.
26 Eelvalikukomisjon koostas 7. märtsil 2011 oma aruande, milles esitas teavet iga ärakuulatud kandidaadi kohta, ning otsustas soovitada nelja kandidaati, kes said parimad tulemused (75−85 punkti 100‑st), nende hulgas B ja C.
27 Olles saanud eelvalikukomisjoni aruande, analüüsis komisjoni nõuandekomitee omakorda EMA tegevdirektori ametikohale esitatud 62 kandidaadi toimikuid. Analüüsi tulemusena esitas ta 14. märtsil 2011 suuniste punktis 8.2.1 ette nähtud eelneva arvamuse. Nõuandekomitee eelnev arvamus nägi ette, et hindamiskeskusesse katsetele ja vestlusele nõuandekomiteega kutsutakse ainult neli kandidaati, keda eelvalikukomisjon soovitas. Nõuandekomitee ülesandeid täitev sekretär teatas sama kuupäeva kirjaga hagejale, et nõuandekomitee otsustas mitte kõrvale kalduda eelvalikukomisjoni arvamusest, et teised kandidaadid suutsid oma pädevust ja kogemust paremini ühendada, nagu vaidlusaluses teates vaba ametikoha kohta nõutud, ning seega teda mitte vestlusele kutsuda.
28 Neli kandidaati, keda eelvalikukomisjon soovitas, kutsuti pärast teste vestlusele nõuandekomiteega, mis leidis aset 7. aprillil 2011. Samal kuupäeval esitas nõuandekomitee oma arvamuse, milles ta leidis, et eelvalikukomisjoni soovitatud neli kandidaati vastavad hästi EMA tegevdirektori ülesannete täitmiseks nõutavatele tingimustele.
29 Tervise ja tarbijakaitse eest vastutaval volinikul (edaspidi „vastutav volinik”) oli vestlus nelja kandidaadiga, keda eelvalikukomisjon ja nõuandekomitee olid soovitanud. Seejärel tegi personali ja turvalisuseküsimuste peadirektoraat volinikele komisjoni presidendi ja vastutava voliniku nõusolekul ettepaneku soovitada neid nelja kandidaati EMA haldusnõukogule.
30 Komisjon tegi 20. aprillil 2011 ametlikult otsuse pakkuda EMA haldusnõukogule välja nimekiri nelja kandidaadiga, keda olid soovitanud eelvalikukomisjon ja nõuandekomitee (edaspidi „komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsus”).
31 EMA haldusnõukogu pidas 5. mail 2011 erakorralise koosoleku eesmärgiga valida EMA uus tegevdirektor. Koosolekul muudeti tegevdirektori valimiseks 7. oktoobril 2010 vastu võetud valikumenetlust ja kuulati ära neli kandidaati, kelle komisjon oli välja pakkunud. Et nime osas kokkuleppele ei jõutud, leiti, et EMA haldusnõukogu tuleb taas kokku järgmisel kuul, et valida üks komisjoni pakutud neljast kandidaadist välja.
32 Hageja esitas 27. mai 2011. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 9. juunil 2011, kaebuse „selle peale, kuidas konkurss [komisjonis] toimunud oli”.
33 EMA haldusnõukogu valis 8. juunil 2011 EMA tegevdirektori ametisse C.
34 Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon kuulas C ära 13. juulil 2011.
35 Parlamendi president teatas 22. septembri 2011. aasta kirjaga EMA‑le, et vestluse järel, mis C‑l eespool nimetatud komisjoniga oli, nõustub parlament C nimetamisega EMA uueks tegevdirektoriks.
36 Hageja 27. mai 2011. aasta kirjaga esitatud kaebus jäeti komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta otsusega rahuldamata.
37 EMA haldusnõukogu nimetas C samal kuupäeval, s.o 6. oktoobril 2011 tehtud otsusega tegevdirektoriks (edaspidi „haldusnõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsus”).
38 Hageja esitas 6. jaanuari 2012. aasta kirjaga, mille ta saatis samal päeval faksiga ja posti teel, EMA teenistuslepingute sõlmimise pädevusega ametiisikule haldusnõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsuse peale kaebuse.
39 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 9. jaanuaril 2012 saabunud hagiavaldusega palus hageja ajutiste meetmetena peatada haldusnõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsuse kohaldamine. Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäeti 20. märtsi 2012. aasta määrusega kohtuasjas Hristov vs. komisjon ja EMA (F‑2/12 R, EU:F:2012:35) rahuldamata.
40 6. jaanuari 2012. aasta kaebus jäeti EMA teenistuslepinguid sõlmima volitatud ametiisiku 16. mai 2012. aasta otsusega rahuldamata.
Poolte nõuded ja menetlus
41 Hageja palub oma hagiavalduses Avaliku Teenistuse Kohtul sisuliselt:
– tühistada eelvalikukomisjoni otsus, millest talle teatati 14. märtsi 2011. aasta kirjaga ja millega koostati nimekiri nelja kandidaadiga, kelle hulgas teda ei ole;
– tühistada nõuandekomitee 14. märtsi 2011. aasta otsus kutsuda vestlusele ainult need neli kandidaati, kes olid kantud eelvalikukomisjoni nimekirja;
– tühistada „[nõuandekomitee] 14. märtsi 2011. aasta otsus” järgida eelvalikukomisjoni soovitusi;
– tühistada komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsus;
– tühistada komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 27. mai 2011. aasta kaebus;
– tühistada haldusnõukogu 6. oktoobri 2011. aasta otsus;
– anda korraldus kantud mittevaraline kahju õiglaselt hüvitada;
