Liidetud kohtuasjad C-7/05‑C-9/05

Saatgut-Treuhandverwaltungs GmbH

versus

Ulrich Deppe jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

Taimesordid – Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule makstava õiglase tasu määr – Määruse (EÜ) nr 1768/95 (muudetud määrusega (EÜ) nr 2605/98) artikli 5 lõiked 2, 4 ja 5 – Mõiste „paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise puhul nõutavast tasust märgatavalt väiksem summa”

Kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomeri ettepanek, esitatud 9. veebruaril 2006 

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. juuni 2006 

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.     Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Määruse nr 2100/94 artikli 14 lõige 3 – Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule makstav tasu

(Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 14 lõige 3; komisjoni määrus nr 1768/95, artikli 9 lõige 2)

2.     Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Määruse nr 2100/94 artikli 14 lõige 3 – Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule makstav tasu

(Nõukogu määrus nr 2100/94, artikli 14 lõige 3; komisjoni määrus nr 1768/95, artikli 5 lõiked 4 ja 5)

3.     Põllumajandus – Ühtsed õigusaktid – Taimesortide kaitse – Määruse nr 2100/94 artikli 14 lõige 3 – Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule makstav tasu

(Komisjoni määrus nr 1768/95, artikli 5 lõige 5)

1.     Määruse nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi puhul makstav kogutasu, mis moodustab 80% summast, mida nõutakse samal maa-alal sama sordi ametlikuks sertifitseerimiseks sobiva madalaima kategooria paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise puhul, ei vasta tingimusele, mille kohaselt seda tasu käsitleva lepingu või kokkuleppe puudumisel peab see tasu olema „märgatavalt väiksem” kui summa, mida nõutakse nimetatud paljundusmaterjali litsentseeritud tootmiseks määruse nr 1768/95 (määruse nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta (muudetud määrusega nr 2605/98)) artikli 5 lõike 2 tähenduses, mõjutamata seejuures siseriikliku kohtu hinnangut kõigi põhikohtuasjade muude asjaomaste asjaolude suhtes.

(vt punkt 29, resolutiivosa punkt 1)

2.     Kriteeriumid, mille alusel saab ühenduse kaitse alla võetud sortide omanikule makstava tasu suurust arvutada, on sätestatud määruse nr 1768/95 määruse nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta (muudetud määrusega nr 2605/98) artikli 5 lõigetes 4 ja 5. Neil kriteeriumidel, mis võivad lähtuda omanike ja põllumajandustootjate organisatsioonide vahelisest kokkuleppest, ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid neid võib kasutada suunisena nimetatud summa arvutamisel enne määruse nr 2605/98 jõustumist teostatud külvi suhtes.

Niisugust põllumajandustootjate ja sordiomanike organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepet viimastele makstava tasu kohta saab kõigis selle parameetrites kasutada suunisena ainult juhul, kui nimetatud kokkulepe on komisjonile teatavaks tehtud ja avaldatud ühenduse sordiameti ametlikus väljaandes, seda ka juhul, kui see on sõlmitud enne määruse nr 2605/98 jõustumise kuupäeva. Sellise kokkuleppega võib ette näha erineva tasu määra, kui see, mis on teise võimalusena sätestatud määruse nr 1768/95 (muudetud määrusega nr 2605/98) artikli 5 lõikes 5.

(vt punktid 37, 43, resolutiivosa punktid 2 ja 3)

3.     Ühenduse kaitse alla võetud sortide omanike ja põllumajandustootjate organisatsioonide vahelise kokkuleppe puudumise korral tuleb omanikule makstava tasu suurus arvutada vastavalt määruse nr 1768/95 (määruse nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta (muudetud määrusega nr 2605/98)) artikli 5 lõikele 5 paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise eest makstavast tasust muutumatu summana 50%, mis ei ole ei ülem- ega alampiir.

(vt punkt 47, resolutiivosa punkt 4)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

8. juuni 2006(*)

Taimesordid – Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule makstava õiglase tasu määr – Määruse (EÜ) nr 1768/95 (muudetud määrusega (EÜ) nr 2605/98) artikli 5 lõiked 2, 4 ja 5 – Mõiste „paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise puhul nõutavast tasust märgatavalt väiksem summa”

Liidetud kohtuasjades C‑7/05–C‑9/05,

mille esemeks on EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel Bundesgerichtshof’i (Saksamaa) 11. oktoobri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 14. jaanuaril 2005, menetluses

Saatgut-Treuhandverwaltungs GmbH

versus

Ulrich Deppe,

Hanne-Rose Deppe,

Thomas Deppe,

Matthias Deppe,

Christine Urban (sünd. Deppe) (C-7/05),

versus

Siegfried Hennings (C-8/05)

versus

Hartmut Lübbe (C-9/05)

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud J. Makarczyk, P. Kūris (ettekandja), G. Arestis ja J. Klučka,

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,

kohtusekretär: ametnik B. Fülöp,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. jaanuari 2006. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–       Saatgut-Treuhandverwaltungs GmbH, esindaja: Rechtsanwalt K. von Gierke,

–       U. Deppe, H.-R. Deppe, T. Deppe, M. Deppe, C. Urban (C-7/05), S. Hennings (C-8/05) ja H. Lübbe (C‑9/05), esindaja: Rechtsanwalt M. Miersch,

–       Saksamaa valitsus, esindaja: C. Schulze-Bahr,

–       Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: B. Doherty ja F. Erlbacher,

olles 9. veebruari 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1       Eelotsusetaotlus puudutab komisjoni 24. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1768/95 ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta (EÜT L 173, lk 14; ELT eriväljaanne 03/18, lk 63), muudetud komisjoni 3. detsembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2605/98 (EÜT L 328, lk 6, ELT eriväljaanne 03/24, lk 162; edaspidi „määrus nr 1768/95”), artikli 5 lõigete 2, 4 ja 5 tõlgendamist.

2       Taotlus esitati vaidluses, mille poolteks olid ühelt poolt Saatgut-Treuhandverwaltung GmbH (edaspidi „STV”), ühenduse kaitse alla võetud sortide omanike (edaspidi „omanikud”) organisatsioon ja teiselt poolt Dieter Deppe pärijad Ulrich Deppe, Hanne-Rose Deppe, Thomas ja Mathias Deppe ja Christine Urban ning põllumajandustootjad Siegfried Hennings ja Hartmut Lübbe ning mille esemeks oli nimetatud kaitse alla kuuluvate sortide seemnete külvamisel makstav tasu.

 Õiguslik raamistik

3       Vastavalt nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, lk 1, ELT eriväljaanne 03/16, lk 390; edaspidi „algmäärus”) artiklile 1 kehtestatakse ühenduse sordikaitse süsteem, mis on taimesortide puhul üks ja ainus ühenduse tööstusomandiga seotud õiguse vorm.

4       Algmääruse artikli 14, millega sätestatakse erand ühenduse sordikaitsest, lõige 1 ütleb:

„Olenemata artikli 13 lõikest 2 ning põllumajandusliku tootmise kaitsmiseks on põllumajandustootjatel lubatud kasutada paljundamise eesmärgil põllul oma põllumajandusettevõttes koristatud tooteid, mille nad on saanud, kasutades oma põllumajandusettevõttes muude ühenduse kaitse alla võetud sortide kui hübriidsortide või sünteetiliste sortide paljundusmaterjali.”

5       Sama artikli lõike 3 neljas taane käsitleb neile tootjatele, kes ei ole väiketalunikud, seatud finantstingimusi, mille täitmisel saab seda soodustust kasutada. Need põllumajandustootjad peavad „maksma omanikule õiglase tasu, mis on märgatavalt väiksem kui samal maa-alal sama sordi paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise puhul nõutav summa; kõnealuse õiglase tasu tegelik tase võib aja jooksul muutuda, võttes arvesse seda, mil määral kasutatakse asjaomase sordi puhul lõikega 1 ettenähtud erandit”.

6       Määruse nr 1768/95 artikliga 1 kehtestatakse algmääruse artikli 14 lõikes 1 sätestatud erandi jõustamise tingimuste rakenduseeskirjad.

7       Määruse nr 1768/95 artikkel 2 sätestab:

„1.      Artiklis 1 osutatud tingimusi rakendavad aretajat esindav omanik ning põllumajandustootja nii, et kaitstakse üksteise seaduslikke huve.

2.      Seaduslikud huvid ei ole kaitstud, kui üht või mitut kõnealustest huvidest kahjustatakse, võtmata arvesse vajadust säilitada mõistlik tasakaal kõikide huvide vahel või proportsionaalsus asjakohase tingimuse eesmärgi ja selle rakendamise tegeliku mõju vahel.”

8       Nimetatud määruse artiklis 5 on sätestatud:

„1.      Algmääruse artikli 14 lõike 3 neljanda taande kohaselt sordi omanikule makstava õiglase tasu määra kohta võivad omanik ja asjaomane põllumajandustootja sõlmida lepingu.

2.      Kui sellist lepingut ei ole sõlmitud või seda ei kohaldata, peab õiglase tasu määr olema märgatavalt väiksem kui summa, mida nõutakse samal maa-alal sama sordi ametlikuks sertifitseerimiseks sobiva madalaima kategooria paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise puhul.

Kui põllumajandustootja ettevõtte piirkonnas ei ole kõnealuse sordi paljundusmaterjali litsentseeritult toodetud ning kui ühenduses puudub ühtselt kehtestatud tasumäär, peab tasu määr olema märgatavalt madalam kui summa, mida tavaliselt võetakse eespool nimetatud eesmärgil arvesse kõnealuse sordi madalaima ametlikuks sertifitseerimiseks sobiva kategooria paljundusmaterjali müügihinna puhul kõnealuses piirkonnas, tingimusel et see määr ei ületa eespool nimetatud summat, mis tuleb tasuda paljundusmaterjali tootmispiirkonnas.

3.      Tasu määr loetakse algmääruse artikli 14 lõike 3 neljandas taandes määratletud ning eespool lõikes 2 täpsustatud tähenduses märgatavalt madalamaks, kui see ei ületa määra, mida erandi kasutamise ulatust määrava majandustegurina kasutatakse ühenduse sordikaitsega hõlmatud sortide litsentseeritud paljundusmaterjali ja saagist saadud toote istutamise vahel mõistliku tasakaalu loomiseks või säilitamiseks. See suhe on mõistlikult tasakaalus, kui see tagab omanikule tema sordi kasutamise eest õiguspärase hüvitise maksmise.”

9       Määrusega nr 2605/98, mis jõustus 24. detsembril 1998, lisati muuhulgas määruse nr 1768/95 artiklile 5 järgmised lõiked:

„4.      Kui lõikes 2 osutatud juhul on sõlmitud tasu käsitlevad kokkulepped ühenduses asuvate ühenduse, riiklikul või piirkondlikul tasandil asutatud sordiomanike ja põllumajandustootjate organisatsioonide vahel kas töötlejate organisatsioonide osalusel või ilma selleta, kasutatakse kokkulepitud määrasid suunistena asjaomasel alal ja asjaomase liigi puhul makstava tasu kindlaksmääramisel, juhul kui asjaomaste organisatsioonide volitatud esindajad on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealused määrad ja sellekohased tingimused ning kui selle teatamise alusel on kokkulepitud määrad ja sellekohased tingimused avaldatud ühenduse sordiameti ametlikus väljaandes.

5.      Kui lõikes 2 osutatud juhul ei kohaldata lõikes 4 osutatud lepinguid, on makstav tasu lõike 2 kohaselt 50% paljundusmaterjali litsentseeritud tootmise eest makstavast tasust.

Kui liikmesriik on komisjonile enne 1. jaanuari 1999 teatanud lõikes 4 osutatud lepingu peatsest sõlmimisest asjakohaste riikliku või piirkondliku tasandi organisatsioonide vahel, on kõnealusel alal kõnealuste liikide puhul makstav tasu eespool märgitud 50% asemel 40%, kuid üksnes sellise põllumajandusliku erandi kasutamise korral, mis on kehtestatud enne kõnealuse lepingu rakendam