EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

22. mai 2014(*)

Kodukorra artikli 32 lõige 1 – Hea õigusemõistmise põhimõtte rikkumine – Poole esindaja menetlusest kõrvaldamine

Kohtuasjas F‑58/13,

mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, menetluses

Luigi Marcuccio, Euroopa Komisjoni endine ametnik, elukoht Tricase (Itaalia), esindaja: advokaat A,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Berardis‑Kayser ja G. Gattinara,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS

(teine koda),

koosseisus: koja esimees M. I. Rofes i Pujol, kohtunikud K. Bradley (ettekandja) ja J. Svenningsen,

kohtusekretär: W. Hakenberg,

on andnud järgmise

määruse

1 Kodukorra artikli 32 lõikes 1 on nähtud ette, et kui Avaliku Teenistuse Kohus leiab eelkõige, „et poole esindaja käitumine Avaliku Teenistuse Kohtu [...] suhtes on kokkusobimatu Avaliku Teenistuse Kohtu väärikuse või hea õigusemõistmise põhimõtetega”, teatab ta sellest asjaomasele isikule. Samadel põhjustel võib ta „igal ajal asjaomase isiku määrusega menetlusest kõrvaldada, olles ta eelnevalt ära kuulanud. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.”

Esindatava varasemad kohtuasjad

2 Kõigepealt tuleb täpsustada, et hageja, keda käesoleval juhul esindab A, on alates 2002. aastast esitanud erinevatele Euroopa Liidu kohtutele väga suure hulga hagisid oma endise tööandja Euroopa Komisjoni vastu, ja seda nii esimesele kohtuastmele kui ka apellatsioonkaebusena. Praeguseks on hageja esile kutsutud kohtuasju üle 190.

3 Enamik hagisid on jäetud ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata või ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Euroopa Liidu Kohus ise ei jätnud kolmes 28. veebruari 2013. aasta määruses kohtuasjades C‑432/08 P‑DEP, C‑513/08 P‑DEP ja C‑528/08 P‑DEP: komisjon vs. Marcuccio märkimata, et „L. Marcuccio on esitanud süstemaatiliselt väga suure arvu hagisid erinevatele liidu kohtutele”. Ühes 21. oktoobri 2013. aasta määruses kohtuasjas T‑226/13 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 42) rõhutas Euroopa Liidu Üldkohus, et „hageja on võtnud nõuks pöörduda süstemaatiliselt ja vahet tegemata kohtusse”, sest ta tugineb „ilma mingi eristusvõimeta” väidetele ja argumentidele, mille liidu kohus saab „väljakujunenud kohtupraktika põhjal” ainult ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata või ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta. Euroopa Liidu Üldkohus tõdes sama kohtumääruse punktis 44 ka, et „hageja käitumine koormab põhjendamatult [Euroopa Liidu] Üldkohut, mis kahjustab ebaproportsionaalselt head õigusemõistmist”.

4 Avaliku Teenistuse Kohus, kellele see olukord väga muret tegi, juhtis 7. detsembri 2012. aasta faksiga saadetud kirjaga, mille originaali sai asjaomane isik kätte 4. jaanuaril 2013, hageja tookordse esindaja tähelepanu „advokaadil rollile, st asjaolule, et temale kui abilisele õigusemõistmises on pandud kohustus esindada hagejat kohaldatavate menetlusnormide järgimisel” ning et „see tähendab eestkätt just ülesannet vältida korduvate hagide esitamist, mis tuleb paljudel juhtudel seejärel kas ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta”. Samas kirjas kinnitas Avaliku Teenistuse Kohus ka, et võib kahelda, kas kõik L. Marcuccio esitatud hagiavaldused on koostanud advokaat.

5 Et hageja esindaja ei vastanud ja isegi ei reageerinud sellele kirjale, kuid kohtuvaidlus aina kasvas, oli Avaliku Teenistuse Kohus sunnitud pöörduma 16. aprilli 2013. aasta kirjaga Lecce (Itaalia) advokatuuri esimehe poole ‐ sest see esindaja kuulus sellesse advokatuuri ‐, et kurta viimase käitumise üle ja paluda advokatuuri esimehel võtta meetmed, mis on vajalikud, et lahendada olukord, mis kahjustab Avaliku Teenistuse Kohtu tööd ja teiste kohtuasjadega tegelemist suurel määral. Ka sellele kirjale ei vastatud.

6 Veidi pärast selle kirja edastamist tegi hageja A‑le ülesandeks kaitsta tema huve. Seejärel esitas A nelja kuu jooksul, nimelt 2013. aasta juunist septembrini Avaliku Teenistuse Kohtule L. Marcuccio nimel käesoleva hagi ja veel neli hagi (mis registreeriti kohtuasjade registris vastavalt numbrite F‑62/13, F‑65/13, F‑89/13 ja F‑90/13 all), aidates nõnda aktiivselt kaasa hageja niisuguse käitumise jätkumisele, mida Euroopa Kohtu kolm kohut oli kritiseerinud.

7 Kaldudes arvama, et viis, kuidas A täidab oma advokaadi ülesannet käesolevas kohtuasjas – võttes arvesse väärikus‑ ja korrektsus‑ ning nõustamis‑ ja teavitamiskohustust, mis temal kui abilisel õigusemõistmises lasub –, on vastuolus hea õigusemõistmise põhimõtetega, ning kavatsedes kohaldada seepärast tema suhtes kodukorra artikli 32 lõiget 1, teatas Avaliku Teenistuse Kohus 4. detsembri 2013. aasta kirjaga A‑le oma kavatsusest kohaldada seda sätet, ning palus tal edastada oma seisukohad, et ta ära kuulata.

8 A vaidlustas 23. detsembri 2013. aasta kirjaga selle, et ta on rikkunud käesoleval juhul oma väärikus‑ ja korrektsuskohustust, väites, et Avaliku Teenituse Kohtu seisukoht põhineb ainult „vihjetel”, mida ei põhjenda objektiivsed ja asjakohased asjaolud, ning et see on tingitud niisiis ainult „põlgusest ja kohtuasja asjaolude pealiskaudsest hindamisest” ja seda saab pidada ainult „halvasti varjatud katseks heidutada” hageja „kaitsjaid”. A sõnul on „ähvardused”, mis ilmnevad 4. detsembri 2013. aasta kirjast, mitte „faktiliste ja [tema] kutsetegevusega seotud asjaolude rahuliku ja objektiivse hindamise” „tulemus”, vaid johtuvad „teatavast „ennetavast” (ja negatiivsest) [...] hinnangust” sellele, kuidas hageja „oma õigusi” kasutas, ja sellele, „kas seda saab teha