Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. juuni 2009. aasta otsus (Oberster Gerichtshofi (Austria) eelotsusetaotlus) — Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli AG versus Franz Hauswirth GmbH
(Kohtuasi C-529/07) (1)
(Ühenduse ruumiline kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Artikli 51 lõike 1 punkt b - Ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel taotleja pahausksuse kontrollimise tingimused)
2009/C 180/12
Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled
Hageja: Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli AG
Kostja: Franz Hauswirth GmbH

Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Oberster Gerichtshof — Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/1, lk 146) artikli 51 lõike 1 punkti b tõlgendamine — Kaubamärgi taotleja „pahausksuse” mõiste — Kaubamärgi taotlemine selleks, et takistada konkurentide poolt sarnaste, teatud maine omandanud toodete turustamist — Šokolaadist lihavõttejänes

Resolutiivosa
Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 51 lõike 1 punkti b tähenduses pahausksuse olemasolu hindamiseks peab siseriiklik kohus võtma arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, ja eelkõige:
—
asjaolu, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti;
—
taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist; ning ka seda
—
milline õiguskaitse tase on kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist taotletakse.
(1)  ELT C 37, 9.2.2008.

Full & Egal Universal Law Academy